Kas Soovitakse Läbirääkimisi Pidada?

Hääletustulemused Poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 36, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud. Aseesimees Laine Randjärv Päevakorrapunkt nr 5 on Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallemetsa! Kalev Kallemets Lugupeetud eesistuja!

Tegemist on lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv. Majanduskomisjoni laekus tähtajaks üks muudatusettepanek, mis nägi ette jätta ühes lõigus kordamata viide direktiivi nimetusele. Sisulist muudatust sellega seaduseelnõus ei tehtud ja komisjon otsustas konsensuslikult seda ettepanekut toetada. Tehti ettepanekud saata eelnõu tänaseks päevakorda, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aseesimees Laine Randjärv Kas ettekandjale on küsimusi?

Muudatusettepanek on läbi vaadatud.

Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kallemets! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek. Vaatame selle läbi. Muudatusettepanek on laekunud majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada.

Aseesimees Laine Randjärv Meie tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkaitseminister Helmen Küti! Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel tuua teie ette esimesele lugemisele riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ja suurendatakse õigusselgust, muutes arusaadavamaks vanaduspensioni kolmanda osa, nn kindlustusosaku kujunemise mehhanismi.

Seaduse kohaselt võrdub kindlustusosaku suurus pensionikindlustatute aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Aastakoefitsiendi arvutamiseks jagatakse pensionikindlustatu eest makstud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa riigi keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga vastaval aastal. Üldistavalt võib öelda, et aastakoefitsient näitab, kui palju on inimene pensionisüsteemi panustanud, võrreldes keskmist palka saanud inimesega.

Aastakoefitsientide summa saamiseks liidetakse kõik inimese aastakoefitsiendid. Praktikas mõistavad aga paljud inimesed mõiste “aastakoefitsient” all kahjuks töötamise aega, millele võib viidata sõna algus “aasta-“. Mõiste “aastakoefitsient” asendamine uue mõistega “kindlustusosak” peaks senisest paremini selgust tooma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Seega, väide, et töötan ühe aasta, aga saan kirja 0,3 aastat, ei vasta tõele.

Igaühe suhtes saabub nõusolek suhteliselt kiiresti ning te ei pea esitlema suurt hulka dokumente, kulutama oma aega krediidiasutuste kontoreid külastades, jne. Kõik, mida vajate vormistamiseks vaja on internetiühendusega arvuti, Eesti pangas avatud arveldusarve, samuti mobiilinumber ja e-mail. Tagatist ega käendust ei. Siiski antakse kiirlaenu väikestes summades ning isegi need on piiritletud.

Kõik laenud, mille tähtaeg on pikem on juba väikelaenud. Siiski on olemas ka erandeid. Krediitkontoga on sama moodi, sest võidakse nõustuda nende suuremate summadega ja laenu tagasi maksmise tähtaeg võib ulatuda kuni 36 kuuni. Kiirlaenu võtmisel võite paindlikkuse unustada. Taotlus vaadatakse läbi mõne minutiga. Kasutusalaks ootamatud kulutused, väikesemahulised investeeringud autoremont, koduremont kui ka tarbimisharjumused sooduspakkumised, hammaste parandamine jne. Kiirlaenu saamiseks tuleb täita laenutaotlus ja oodata vastust, mille saab üldjuhul koheselt.

Kiirlaenu vastus koheselt. Seega kiirlaenu saab ilma palgatõendita ja ilma töökohata. Taotlemine toimub internetis ja vastuse saab koheselt. Me ei ise paku kiirlaene, aga läbi meie kiirlaenuvõrdluste saate tutvuda enamike pakkujatega, kes pakuvad kiirlaene internetist. Alati võrrelge laene ja lõplik tõde tuleb välja laenupakkumisel.

Kuid aina rohkem hiilgavaid asju on hakanud kullaks muutuma, sest tehnoloogia areng on avanud meie jaoks uksi, mida meie vanavanemad ja isegi vanemad ette ei suutnud kujutada. Uuringud on näidanud, et järgmise kümnendi jooksul muutub enam kui pool töötajaskonnast vabakutseliseks ning mida noorem põlvkond, seda suurem on vabakutseliste osakaal. See tähendab, et kui tahta ka tulevikus tööturul konkurentsi pakkuda, tuleb end juba nüüd toimuvaga kurssi viia ja õiged otsused teha.

Kõige tähtsam on muidugi valida õige eriala ja õige valdkond. Vastasel juhul võid tööd teha nii palju, et silme eest must, ent tulemust ja äraelamiseks vajalikku raha ei paista kuskilt. Virtuaalne assistent on üks hea võimalus. Nimelt töötab virtuaalne assistent reeglina mõne kaugtööd tegeva diginomaadi kasuks, olles seal, kus vaja, kohapealseks oluliseks ühenduslüliks. Virtuaalne assistent võib pakkuda nii administratiivset, loomingulist kui ka tehnilist tuge.

Eestlastel on sellest ametist rääkides veel eriline eelis. Nimelt aitab ka e-residentsus inimestel kaugtööd teha ning käimas on jutud diginomaadidele mõeldud viisaliigi loomisest.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *